Saturday 26 February 2011

Õpitehnoloogia standardid

4. nädal

Käesoleva nädala teema on minu jaoks üsna keeruline. Lugesin läbi kõik eesti keelsed materjalid. Saan aru sellest, et ühe tarkvaraga koostatud õpiobjekt ühildub mingi õpikeskkonnaga (Exe Moodlega), aga kuidas seda ikkagi saab taaskasutada v.a copy-paste? Selleks on vaja esitada ju elp-fail.
???
Kui keegi esitab oma õppematerjali mingis repositooriumis ja kui soovitakse, et infot on võimalik erinevate aitade vahel vahetada, siis võiks/peaks olema üleslaadimisel metaandmete esitamine olema vastavalt standarditele , n. IEEE Learning Object Metadata (IEEE LOM).

Meeldisid Arkadi mõtted standarditest ja Vaiko mõte sellest, et muudatused peaksid õpiobjektis kajastuma

Praktiline ülesanne:
Valin ühe õpiobjekti E-õppe Arenduskeskkonnast

4.2.1 GENERAL.LANGUAGE – LOM 1.3

Eesti

4.2.2 EDUCATIONAL.LEARNING RESOURCE TYPE – LOM 5.2

Õpiobjekt

4.2.3 RIGHTS.COST – LOM 6.1

Jah

4.2.4 RIGHTS.COPYRIGHT AND OTHER RESTRICTIONS – LOM 6.2

Jah

4.2.5 RIGHTS.DESCRIPTION – LOM 6.3

Creative Commonsi litsents

4.3.1 GENERAL.TITLE – LOM 1.2

Hambumusvalli valmistamine

4.3.2 GENERAL.DESCRIPTION – LOM 1.4

Hambumusvalli valmistamise juhend videodemonstratsiooni abil

4.3.3 GENERAL.KEYWORD – LOM 1.5

hambatehnika, hambumusvall

4.3.5 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ROLE – LOM 2.3.1

Autor

4.3.6 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ENTITY – LOM 2.3.2

Tõnu Kauba

4.3.7 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.DATE – LOM 2.3.3

07. 10. 2010

4.3.9 EDUCATIONAL.INTENDED END USER ROLE – LOM 5.5

õppija

4.3.10 EDUCATIONAL.LEARNING CONTEXT – LOM 5.6

e-õpe

4.3.11 EDUCATIONAL.TYPICAL AGE RANGE – LOM 5.7

-

4.3.17 EDUCATIONAL.TYPICAL LEARNING TIME – LOM 5.9

0,3 EAP


4.3.18 EDUCATIONAL.DESCRIPTION – LOM 5.10

Sisaldub hambatehniku ainekava moodulis dentaalrestauratsioonid-1, on moodulist tulenev, on interaktiivne


Selle ülesande juures tekkisid mul mõned küsimused:

1. Andmed võtsin eespool nimetatud repositooriumist. Kui lähtun LOM`ist, siis kas need peavad olema märgitud LOM`i näidete eeskujul või nii nagu olid selles repositooriumis?

2. Kui nii nagu on, siis ei ole neid ju võimalik vahetada erinevate repositoorimite vahel?

Friday 18 February 2011

Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

3. nädal

1. Teoreetiliseks ülesandeks
valisin Pithamber R. Polsani artikli “Use and Abuse of Reusable Learning Objects” (2003). Töötasin selle kallal rohkem kui 4 tundi ja ega kõigest veel päris täpselt aru ei saanud.
Aga see, mida lugesin oli just see, mis viimastel nädalatel on haridustehnoloogidel (töötavatel) aktuaalseks teemaks olnud. Projektide Vanker ja BeSt raames valmib tohutul hulgal õpiobjekte. Nõue on need riputada repositooriumisse üles, et siis kõik, kes midagi sealt leiavad, saavad kasutada ja vajadusel ka muuta. Kahjuks ei nõuta koostajatelt algfailide repositooriumisse lisamist ja nii ei ole võimalik neid muuta. Kuulda oli ühest juhusest, kui seda oli tehtud, aga siis paluti see REKK`i poolt eemaldada, sest see ei avanenud (elp-fail avaneb ainult läbi programmi ExeLearning).

Järelikult ei ole repositooriumis olevad õppamaterjalid õpiobjektid, kuigi sealt valikutest saab ainult lisada kas e-kursus või õpiobjekt. Tegemist on sel juhul ainult digitaalsete sisupakettide, eraldiseisvate veebilehtede, piltide või õppefilmidega.

Mõned nopped siis artiklist:
  • Õpiobjekti (ÕO) mõiste ei ole kõikidele üheselt arusaadav Vaata
  • Mõtlemapanev puudus on õpiobjekti mõiste definitsioonide rohkusest ja kasutusest (taaskasutus, mida selle alla mõeldakse, kas ainult avamist lugemiseks/vaatamiseks/õppimiseks).
  • ÕO peab olema: ligipääsetav, korduvkasutatav, koostalitlusvõimaline (siin mõeldakse ikka edasi arendamist). Kui veebilehte, digipilti ei saa arendada õppeeesmärgil, siis ei ole nad õpiobjektid. Seega peavad olema nad kättesaadavad organisatsionnidele, institutsioonidele, arendajatele sellisel kujul.
  • ÕO-le annab väärtuse korduvkasutus (reusability), saab pidevalt täiendada, muuta.
  • Ülemäärane disainiteooriate kasutamine tekitab probleeme ÕO edasiarendamises.
  • Digitaalne õppematerjal(paindlik, mastaapne) peab olema esitatud mingis vormis (vahend, tarkvara), mille abil on võimalik edasi arendada.

2. Praktiline ülesanne
Õpiobjektide loomise vahendiks valisin Xerte ja seda ikka seepärast, et ei ole kasutanud. Olen üsna tuttav programmiga ExeLearning (siit võib vaadata tutvustust, mille koostamisel osalesin), siis on hea teada, millised võimalused on just Xerte`ga ja mida ei saa Exe`ga.

Vahendi saab allalaadida kodulehelt

http://www.nottingham.ac.uk/xerte/toolkits.htm

Guugeldades leidsin juhendi

http://lemill.net/community/people/budris/collections/xerte/tools/xerte

Xerte - tasuta allalaaditav programm, millega saab koostada interaktiivseid õpiobjekte (flash tehnoloogial ja XML- keelel põhinev, SCORMile vastav).
Autorite sõnutsi on programm on mõeldud neile, kes oskavad programmeerida flash'is aga lihtsamaid õpiobjekte saab koostada igaüks.
Näidis

http://www.nottingham.ac.uk/toolkits/play_38

Minu leiud kiirel uurimisel näiteks:
1. Pildigalerii lisamise vahva võimalus

2. Pildiharjutused

3. Paaride moodustamise harjutus




Sunday 13 February 2011

Kursuse kava

2. nädala ülesanne

Tutvusin kursuse kavaga. Nõustun kõigega, mida pakutakse. Kuna töö käigus olen paljude teemadega kokku puutunud, ei arva, et mul asjad selged on. Loodangi, et saan praktiliselt mõned tööülesanded läbi proovida.
Põhjalikult alustan ekraanisalvestuse võimalustega katsetama ja loodan Camtasia Studio endale hästi selgeks teha.

Wednesday 9 February 2011

Enesetutvustus ja õpileping

1. nädala ülesanded

Esitan sama, mis oli I semestri kursusel ja ega vahepeal, ei ole midagi ka muutunud...

ENESETUTVUSTUS

2006. aasta detsembris avanes hea võimalus vahetada ametit. Asusin tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloogina. Vastavalt ametijuhendile olen õppejõududele toeks e-kursuste ja õpiobjektide loomisel. Et tööülesannetega edukalt toime tulla, olen osalenud kõikidel e-Õppe Arenduskeskuse seminaridel ja konverentsidel, vajalikel e-Ülikooli veebipõhistel koolitustel ja haridustehnoloogide võrgustiku töös.
Palju aastaid töötasin algklasside õpetajana, 2002. aastast klassiõpetajana. Sellel erialal olid minu valikud loodusained, kunstiõpetus ja käsitöö. Arvan, et minu eelnev amet ja hobid on tulnud kasuks õpiobjektide ning e-kursuste disainimisel ja interaktiivsemaks muutmisel.
Minu meelisvaldkond haridustehnoloogina on multimeedia vahendite (video, pilditöötlus, animatsioon, õppevideo) kasutamine. Selles vallas olen olnud valdavalt iseõppija, aga läbinud olen ka mitmeid e-Õppe Arenduskeskuse ja e-Ülikooli sellealaseid koolitusi.
Lisaks olen ka arvutiõpetaja kutseõppe õpilastele.
Olen osalenud ka mitmes rahvusvahelises erialaprojektis (n. CoCare Digital, TRAIN ). Seotus täiskasvunute haridusega annab võimaluse osaleda aprillis 2011 Itaalias koolitusel. Ootan seda põnevusega.
Minu tegemisi saab vaadata veel e-portfoolios.

ÕPILEPING

Reflektsioon punasega

Koostamise aluseks on kursuse programm

Teema – Ilmselt on kõik pakutav sellel kursusel minu jaoks oluline, sest töötan haridustehnoloogina. Eriti pakuvad huvi ekraanisalvestused ja multimeediumi vahendid.

Nii see ka oli, ainult liiga palju, ei jõudnud süvitsi asjaga tegeleda.

Eesmärgid – Uued teadmised ja oskused muudavad minu töö huvitavamaks, saan pakkuda oma kooli õppejõududele uusi vahendeid ja võimalusi e-õppes. Videod, ekraanisalvestused ja pilditöötlus on natuke ka minu hobi. Puhas õnn ja rõõm on töötada kui töö on ka hobi.

Strateegiad

  • Osalen kõigil kontaktpäevadel; peaaegu, ühest praktikumist puudusin põhjusega, viibisin koolitusel
  • osalen aktiivselt praktikumides; tegin läbi kõik ülesanded
  • püüan läbi lugeda vähemalt kõik kursuse õppematerjalid (kirjanduse jaoks napib aega); koduste ülesannete jaoks oli see vajalik
  • teen iga nädal ajaveebi sissekande; Päris nii ei olnud ja arvan, et e-õpe ei peaks olema nii rangelt kuupäevadega planeeritud. Vello Kukk on oma mitmes konverentsi ettekandes sellest rääkinud, et õppeija peab saama ise oma aega planeerida. Oluline on kuupäev, millal aine lõpeb ja millal on vaja hinne välja panna. Olen nõus, et kuidagi peab "tagant torkima", muidu kuhjub ja sooritused jäävad pealiskaudseks, aga sel juhul ei saa need tööd ka maksimaalset hinnet.
  • jälgin kursusekaaslaste tegemisi ja leian enda jaoks vajalikku ja huvitavat, nõustun ja vaidlen vastu. Ikka jälgisin, hea ju vaadata, millest teised kirjutavad ja enda jaoks huvitavat/vajalikku kokku koguda

Vahendid/ressursid – loota saab ainult endale ja ajale.

Hindamine – Kui teen kõik nagu eespool kirjutasin, küll siis ka tehtud saab. Milline on tulemus, näeb kevadel.