Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

3. nädal

1. Teoreetiliseks ülesandeks valisin Pithamber R. Polsani artikli “Use and Abuse of Reusable Learning Objects” (2003). Töötasin selle kallal rohkem kui 4 tundi ja ega kõigest veel päris täpselt aru ei saanud.
Aga see, mida lugesin oli just see, mis viimastel nädalatel on haridustehnoloogidel (töötavatel) aktuaalseks teemaks olnud. Projektide Vanker ja BeSt raames valmib tohutul hulgal õpiobjekte. Nõue on need riputada repositooriumisse üles, et siis kõik, kes midagi sealt leiavad, saavad kasutada ja vajadusel ka muuta. Kahjuks ei nõuta koostajatelt algfailide repositooriumisse lisamist ja nii ei ole võimalik neid muuta. Kuulda oli ühest juhusest, kui seda oli tehtud, aga siis paluti see REKK`i poolt eemaldada, sest see ei avanenud (elp-fail avaneb ainult läbi programmi ExeLearning).

Järelikult ei ole repositooriumis olevad õppamaterjalid õpiobjektid, kuigi sealt valikutest saab ainult lisada kas e-kursus või õpiobjekt. Tegemist on sel juhul ainult digitaalsete sisupakettide, eraldiseisvate veebilehtede, piltide või õppefilmidega.

Mõned nopped siis artiklist:

• Õpiobjekti (ÕO) mõiste ei ole kõikidele üheselt arusaadav Vaata

• Mõtlemapanev puudus on õpiobjekti mõiste definitsioonide rohkusest ja kasutusest (taaskasutus, mida selle alla mõeldakse, kas ainult avamist lugemiseks/vaatamiseks/õppimiseks).
• ÕO peab olema: ligipääsetav, korduvkasutatav, koostalitlusvõimaline (siin mõeldakse ikka edasi arendamist). Kui veebilehte, digipilti ei saa arendada õppeeesmärgil, siis ei ole nad õpiobjektid. Seega peavad olema nad kättesaadavad organisatsionnidele, institutsioonidele, arendajatele sellisel kujul.
• ÕO-le annab väärtuse korduvkasutus (reusability), saab pidevalt täiendada, muuta.
• Ülemäärane disainiteooriate kasutamine tekitab probleeme ÕO edasiarendamises.
• Digitaalne õppematerjal(paindlik, mastaapne) peab olema esitatud mingis vormis (vahend, tarkvara), mille abil on võimalik edasi arendada.

2. Praktiline ülesanne
Õpiobjektide loomise vahendiks valisin Xerte ja seda ikka seepärast, et ei ole kasutanud. Olen üsna tuttav programmiga ExeLearning (siit võib vaadata tutvustust, mille koostamisel osalesin), siis on hea teada, millised võimalused on just Xerte`ga ja mida ei saa Exe`ga.

Vahendi saab allalaadida kodulehelt

http://www.nottingham.ac.uk/xerte/toolkits.htm

Guugeldades leidsin juhendi
http://lemill.net/community/people/budris/collections/xerte/tools/xerte

Xerte - tasuta allalaaditav programm, millega saab koostada interaktiivseid õpiobjekte (flash tehnoloogial ja XML- keelel põhinev, SCORMile vastav).
Autorite sõnutsi on programm on mõeldud neile, kes oskavad programmeerida flash'is aga lihtsamaid õpiobjekte saab koostada igaüks.
Näidis
http://www.nottingham.ac.uk/toolkits/play_38

Minu leiud kiirel uurimisel näiteks:
1. Pildigalerii lisamise vahva võimalus
2. Pildiharjutused
3. Paaride moodustamise harjutus